Torm nr. 1

Oli 1967.aasta 6. august. Raske suvi oli see metsale, tekitades suurt kahju. Tormi kutsutakse sajandi tormiks. Raju lükkas pikali Türi Kõrgessaare voorele 1959. aastal ehitatud suusahüppemäe puitkonstruktsioonid. Maru purustas torni ja mäge ei hakatud enam kunagi taastama, mis lõpetas Türil suusahüppetreeningud.

Torm rebis suuri puid juurtega maast välja, murdis pooleks nagu pilpaid ja tegi läbipääsmatuks metsaalused. Oli tõesti pöörane suvi – palav, sääsed ja parmud tegid liiga.

Käisime mehega koos meile määratud raielangil puid ümber töötlemas. Polnud ma eales sellist laastamistööd näinud. Vahel tuli käpuli maas edasi liikuda, sest nad olid nii läbipõimunud, et andis nagu lõngakera harutada. Tuli olla ka väga ettevaatlik, sest suure pinge alt vabaneva puuga võisid saada hea matsu.

Tuli sügis ja sellele järgnes külm talv. Meile jätkus seal veel tööd. Mõnusad olid lõunatunnid lõkke ääres. Metsast korjatud ja lõkkel keedetud vaarikavarre tee andis sooja ning orgiliha ehk „röövlipraad” täitis kõhtu. Nii võis jälle tööd alustada.